Viisamajandusest

Omaani tursitiviisa ja viisa pikendamise templid

Omaani tursitiviisa ja viisa pikendamise templid

Kuidas saab Omaani Sultaniriiki?

Vastus on väga lihtne: ostad lennupiletid, sõidad kohale, ostad lennujaamast omale turistiviisa ning väljud võiduka naeratusega Muscati lennujaamast.

Ja midagi muud tegelikult vaja ei olegi.

Lisanüansid on järgmised.

Euroopa Liidu kodanikud, sealhulgas siis ka õnnelikud eestlased, saavad omale osta piiri peal sisenedes turistiviisa. Siin ja seal hoiatatkse, et targem oleks enne kohalejõudmist turismifirma kaudu omale viisa ette tellida, aga mina ei tea ühtegi juhtumit, kus oleks lennujaamas viisa hankimisel probleeme olnud. Loomulikult ei tähenda see, et probleeme kindlasti kohe ei ole, aga vähemalt tean ma päris mitmeid juhtumeid, kus lennujaamast on probleemivabalt viisa saadud, ja mitte ühtegi vastupidist juhtumit. Järeldused enda jaoks teeb igaüks ise oma kriitilist mõtlemisvõimet kasutades.

Maksimaalse pikkusega turistiviisa on 30 päeva ja maksab 20 riaali. Saab osta ka lühemaks ajaks loomulikult. 10 päeva oli vist see teine variant ja maksis 10 riaali, kui ma õigesti mäletan.

Riaal on Omaani rahaühik. Ligikaudne vahetuskurss:  1 riaal = 2 eurot.

Kui 30 päeva täis saama hakkab, siis on võimalus jalutada uuesti lennujaama ning viisat veel järgmiseks 30-ks päevaks pikendada (maksab taas 20 riaali). Kui see pikendatud aeg läbi saab, siis tuleb Omaanist lahkuda. Vähemalt 3 nädalat tuleb mujal olla, ning kui seejärel Omaani-igatsus väga suur on, saab uuesti siseneda ja viisaringiga otsast peale alustada.

Ainsaks probleemiks kogu asja juures võib lugeda tüütult pikka järjekorda viisa ostmiseks ning seejärel tüütult pikka järjekorda passikontrollis, kus ostetud viisa kviitungi alusel sulle templid passi lüüakse. See kõik võib kokku võtta vabalt tund aega. Plussiks on see, et selle aja peale on võibolla sinu pagas juba pagasilindilt maha tõstetud ja ootab vapralt omanikku. Kui sa satud viisaostmisel järjekorra esimesse poolde, siis tuleb pärast ilmselt rahulikult pagasilindi taga oodata.

Kui tahta siin päriselt koha peal olla ja elada ja töötada, siis hakkab rohkem nalja saama. Siis tuleb hankida tööviisa ning residendikaart. Aga see on juba täiesti omaette lugu. Lühikene versioon sellest on ka muidugi olemas. See on järgmine: tööandja hangib sulle tööviisa, sina sisened riiki tööviisa alusel, teed järgmiste nädalate jooksul ära igasugused meditsiinilised kontrollid, sõrmejälgede andmised jne ning saad omale residendikaardi. Seejärel taotled ülejäänud perele pereviisa. Pere siseneb riiki selle viisa alusel ning teeb omale residendikaardid. 

Ma tahaks ausaltöeldes kõva häälega naerma hakata selle lühema versiooni peale. See kõlab nii optimistlikult ja naiivselt. Ja minul on veel isegi kõik asjaajamised siinsete standardite järgi väga hästi ja kiirelt läinud (tänu tööandjale). Osadel inimestel on ikka igasuguseid hulle “nalju” selle kõige jooksul juhtunud.

Minu lugu on muidugi ka alles pooleli. Minul on residendikaart hetkel käes ning pereviisa taotlemine on pooleli ja ootab täiendavaid pabereid Eestist. Aga kõigest sellest teeb ehk hiljem, kui asjad paigas, omaette postituse.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: