Archive | January 2016

Hüvasti, veemees!

IMG_7367

Elu kulgeb muudkui omasoodu.

Hetkeseis.

Kasse – null. Mees ikka muudkui turtsus ja aevastas. Olime meie oma käimiste ja tegemistega nii ettevaatlikud kui suutsime. Lõpuks ei julenud enam ninagi välja pista. No ei olnud mõtet. Lisaks hakkas meil külas käima kassi ema ja kiisu ise sättis ennast tema järgi jalutama. Soktasimegi ta siis ükskord kassiema juurde ning sinna, oma perekonna juurde, ta siis rõõmuga jäigi. Nii et lõpp hea kõik hea. Sai see “naabri” kass oma päriskoju. Ükspäev siin kassiema patseeris meil tänava peal oma pesakonnaga ja kui ma õieti nägin, siis oli see meie õuel pesitsenud kiisu kah kenasti pundis. Ja meie saame nüüd rahus taas batuudi peal hüpata ja õues diivanil peesitada ja mees ei turtsu enam.

Veemees – null. Temaga siis asjad ühelpool. Ei, mitte et me oleks tülli läinud või midagi sellist. Meile lihtsalt toodi siis lõpuks veetorud kohale, nii et nüüd vaikselt jooksevad katusepaagid toru kaudu vett täis. Süsteem on siin kaval. Veetorud on imepeenikesed, kus vesi tõesti niriseb vaikselt. Ja niimoodi siis tiksub kahe päevaga meie katusel olevad kaks paaki täis. Arvestades, et meil kulub kahe paagi ärakulutamiseks nädal aega, siis on see normaalse tarbimise jaoks täiesti piisav ja samas hoiab ära seda, et kusagil lahtijäänud kraan või katkine toru mingeid üüratuid veekulusid ja -arveid tekitaks.

Internet – jätkame ootamist. Vahepeal on sammuke taas lähemale tuldud. Aeda sisse toodud kaabel toodi nüüd lõpuks ka majja sisse. Valguskaabel ja puha. Nüüd on häda ainult selles, et valguskaabli otsa käivad modemid on neil hetkel otsas ja peaksid lattu jõudma alles paari nädala pärast. Ja siis hakatakse neid majadesse paigutama. Kui kaugel selles nimekirjas on meie maja, ei oska öelda. Ja kui siis see tähtis masin on paigaldatud, saame lõpuks minna ja omale teenupaketti tellida. Kas me ka tegelikult oleme internetti ühendatud või on meie kohalik võrk eraldiseisev saarekene, seda me veel ei tea. Eks siis kunagi selgub. Ja no kunagi ikka see internet meieni jõuab (siia kohta ütleb nüüd korralik araablane juurde ka “inshallah”).

Pere – jätkuvalt täiekoosseisuline. Pisipõnn on nüüd seitsmekuune. Tal on kaks hammast, korralik traktorikäik ning harrastab ennast asjade najal püsti ajada. Neljane tütar harjub taas araabia kombega, et täiskasvanud suhtlevad lastega ja et neile võib kätt anda ja oma nime öelda. Tänagi suhtlesime siin majast möödamineva naabrusest päris naisega. See tähendab, et tema rääkis araabia keeles ja meie naeratasime ja ütesime ingliskeelseid fraase juurde, kui arvasime, et millestki aru saime.

Araabia keel – tegelikult ma vaikselt olen siin endale araabia keele tähestiku selgeks teinud ja nüüd õpin sõnu. Aga samas on natuke blokk peal, sest ega ma paljude tähtede häälduses kindel ei ole ja väga ei tahaks ju vale hääldusega asju endale pähe taguda, et siis hiljem ümber õppima hakata. Aga kuidas seda hääldust ilma korraliku interneti ja kuulamisharjutusteta selgeks saada kui sul on kolm “s”-i ja neli “d”-d jne. Ja siis veel mõned häälikud mille kirjeldus on järgmine: “‘j’ nagu sõnades ‘James’, ‘game’ ja ‘visual'”.. ee.. kuidas palun… või siis teise tähe kohta: “inglise keeles vastavat häälikut ei ole, kõige paremini iseloomustab antud häälikut see, kui kujutate ette, et keegi oksendab või kui te püüate oma keelt alla neelata”… ee… aitäh.. Nii et ootan inspiratsiooni.

Külalised – jõulude ja aastavahetuse ajal oli külas meheõe pere. Neil kolm last, nii et meie neljaga kokku andsime normaalse araabia pere mõõtmed välja. Mina olin põnniga enamasti kodus paikne, aga mees ja lapsed käisid ja möllasid nendega piki Omaani ringi. Postituse alguses olev kilpkonnapilt on kah sellest ajast pärit – nad käisid rannas kilpkonni piilumas, telkisid seal, hommikul tegid värskendava supluse wadis ja õhtusöögiks pidasid piknikku kõrbes, kus käisid liivadüünidel kelgutamas.

Ilm – vahepeal oli natuke jahedavõitu. Eriti kui siin aasta alguses külaliste äramineku õhtul ja öösel korralikku padusadu tuli lõpuks (viimati enne seda sadas ju oktoobri keskel). Siis oli paar päeva otsa veel ka pilves ja oligi jahe. Nüüd taas päike väljas ja päevad järjest soojemad. Sikutasin ühe paksema teki välja mille peal on mõnus pikutada ja päikest võtta.

N