Archive | September 2014

Araabia tähestik 2: Baa (B)

Baa, ehk B

Baa, ehk B

 

Tänane täht, mis muidugi on ka eilsetel tähestikupiltidel kenasti näha, kuulub seltskonda kolm-venda-ja-neli-õde. Nimelt on tähestikus hulk üsna ühesuguseid tähti, mis erinevad ainult täpi asukoha poolest. Enamasti on nad õpikutes ühe pundina, aga kuna mul on programm “üks täht päevas”, siis ma saan veel natuke aega vana juba varem äraõpitud rasva peal liugu lasta.

B on siis eraldivõttes kausike, millel on üks täpp all. Kui ta on sõna keskel, siis sisuliselt muutub ta postiks, millest kahel pool on ühendusjooned ja täpp on posti all. Sõna alguses ja lõpus on siis vastava poole post asendunud seosega. Lõpus küll väikest sakki siiski säilitades. Teatud sõnu, mis koosnevad sellest vendade-õdede perekonnast ongi väga lahe kirjutada – teed aga hulga lapselikke laineid ning siis vaatad, kuhu ja kui palju peoga täppe puistad.

Baa teised vormid näevad lähemalt vaadates välja järgmised (tuletan meelde, et kirjutatakse paremalt vasakule, nii et kõige parempoolsem variant on sõna alguse vorm, ning jah, need on kõik üks ja sama täht):

Baa - seotud vormid

Baa – seotud vormid

Mul on tegelikult arvuti peal ka araabia klaviatuur. Üksik B ja seejärel kolm järjest näevad arvutist tulles välja sellised: ب ببب

Baa eraldiseisev pilt on pärit siit – www.studyblue.com

Seotud vormide pilt – www.myeasyarabic.com

Meie elamine

Meie kodu

Meie kodu

 

Vaade siseõuelt

Vaade siseõuelt

 

Uuest kodust kah mõni sõna.

Alumisel korrusel on lapsehoidja tuba (eraldi dushiruumiga), köök, trepihall, külaliste WC ning elutuba-söögituba.

Teisel korrusel on neli magamistuba. Kahel neist oma dushiruum. Kaks ülejäänut jagavad omavahel kolmandat. Nii et igal lapsel oma tuba ja oma luba. Pildil olev metalläärega rõdu on meie magamistoa oma.

Kolmandal korrusel on külalistetuba, dushiruum, teine elutuba (see on hetkel veel tühi, aga plaanis on sinna teha nö “tegelustuba” jooksuraja, meisterdamisnurga jms jaoks) ning suur rõdu. Suurt rõdu hetkel kasutame pesu kuivatamiseks, aga plaanis on mingi hetk ka sinna mõnus olemise nurk tekitada. Hetkel lihtsalt veel alles samm-sammult kodustame elamist.

Nii et nüüd siis on maja tuttav ja saate külla tulla. Novembriks on juba kolmeks nädalaks külalistetuba broneeritud. Oktoober ja detsember on veel vabad. Ja ruumi jagub ka mitme külalistesatsi jaoks korraga, kui vaja.

 

Araabia tähestik 1: Alif (A)

alphabet-summary

Mul on kindel soov siinolemise ajal ka araabia keelt õppida. “Ära õppida” fraasi ma ei julge kindlasti kohe kasutada, aga mingil tasemel viisakusi vahetada võiks ju osata.

Olen ka erinevatel viisidel alustanud. Päris esimene tutvumine sai tehtud juba Eestis, kui siiatuleku plaanist rääkides selgus, et ühtedel sõpradel on täiesti olemas araabia keele õpik. Sai siis seda laenatud ja mingi aeg tutvutud.

Omaani kohale jõudmise teise faasi (kui lastega tulin) alguses sai ise endale ostetud araabia keele õppekomplekt. Nii suuliseks kui kirjalikuks araabia keeleks. Need on kaheksa ise asja. Nimelt on araabia keelega sellised lood, et kirjakeel on standardiseeritud ja ühine kõikidele araabiakeelsetele riikidele, kõneletakse igas riigis aga omamoodi. Kuidas see võimalik on, seda ma hetkel ei oska kommenteerida, sest ei oska ei ühte ega teist.

Otsetud õppekomplektiga jõudsin esimese peatüki enam-vähem läbi. Seda nii kirjutamises kui kõnelemises. Noh, esimene peatükk on enamasti ikka üsna lihtne, eksole. Siis tuli päris elu peale ja ei leidnud võtnud enam kuidagi selle lõbu jaoks aega.

Teine laks tuli kevadel, kui tööandja (kellele ma olin ka korduvalt vihjanud, et jube hea oleks ikka kui töötajad keelt mõistaksid) andiski teada, et pakutakse kursust. Ma loomulikult liitusin. Väga-väga-väga lahe oli. Omaanist meesterahvas andis seda kursust ning keele õpetamise kõrvale rääkis teist sama palju kohalikest kommetest. Esimese nädala sain suure naudinguga ära käidud (see oli ka eriti lihtne nädal, sest õpiti täpselt neid tähti, mis ma raamatust ise endale selgeks olin teinud, nii et tuli tegeleda ainult uue sõnavaraga). Teisel nädalal jäin kapitaalselt haigeks. Nii kapitaalselt et sisuliselt olin nädal aega voodis. Järgmised kaks nädalat suutsin vaevu tööl käidud ja rohkemaks haigusest taastumise kõrval energiat ei jagunud. Sinna see kursus siis jäi.

Nüüd olen vaikselt vaadanud ja mõelnud uue kursuse peale. Samas aga on pere ja töö kõrvalt elu piisavalt kaootiline ning kohalik liiklus täiesti ette-ennustamatu, et päris kindlaid regulaarseid plaane on hetkel keeruline teha. Seega siis mõtlesin, et seni kuni kursust otsin, võin vähemalt tähti edasi õppida. Mees lubas ka, et liitub (kui ma küsisin, et kas ta on nõus päevas ühe tähe ära õppima).

Ja et mul ikka sotsiaalne surve taga oleks, siis otsustasin iga päev ka õpitud tähe siia üles panna. No umbes nagu mõmmi aabits, aga mitte nii ägedate kostüümidega. Nii et kui mitu päeva ühtegi tähte ei tule, siis on teil õigus mind rämedalt sõimata. Arvestades muidugi, et meie peaarhitekt on serblane, kelle “materii…” ma kuulen üsna tihti (õnneks küll mitte minu pihta suunatult, vähemalt mitte minu kuuldes), siis arvatavasti on see sõimamine mulle nagu hane selga vesi, aga ikkagi…

Alustame siis algusest, ehk A tähest. Siin riigis muidugi kunagi pole asjad nii lihtsad, kui pealtnäha tundub.

A - täht, vahepeal ka U või I

A – täht, vahepeal ka U või I

Alif, nagu seda tähte kutsutakse on enamasti A, aga väikeste nüanssidega:

– sõna alguses võib ta olla a, u või i

– sõna keskel on ta pikk aa, välja arvatud siis, kui tal on horisontaalkriips pea koha, siis on ta lühike a

– sõna lõpus on ta lühike a

 

Lisaks on araabia kirjakeelel omad nüansid. Seda kirjutatakse paremalt vasakule, selles pole suuri tähti ning üldjuhul lühikesi vokaale sõna keskel välja ei kirjutata (neid peab igaüks ise teadma, eksole).

Ja siis veel see nüanss, et tähe “seotud” kuju võib olla üsna erinev tema eraldiseisvast kujust. Põhimõtteliselt on siis igal tähel neli võimalikku kuju: eraldiseisev, sõna alguses, sõna keskel, sõna lõpus. Üldjuhul on neid võimalik süsteemse lähenemisega loogiliselt võtta – seos teise tähega on see, mis ühte või teist poolt muudab. Aga täistabel tähtede erinevate kujudega on näidatud allpool. Alif on selles mõttes erandlik täht, et teda järgneva tähega kunagi ei seota, seega on tal ainult kaks vormi.

Tähtede eri kujud sõltuvalt asukohast sõnas

Tähtede eri kujud sõltuvalt asukohast sõnas

Pildid on kõik võetud internetist

Tähestiku avapilt – http://www.myeasyarabic.com/

Alifa pilt – www.nihadnadam.com

Tähtede erikuju pilt – http://www.theguardian.com/travel/2010/feb/07/learn-arabic-alphabet-table

Rahulik laupäev

Auto on meil hetkel remondis. Pidi neljapäeva õhtuks valmis saama. Sai ka. Kõik ettenäidatud asjad (millest aru saadi) olid ära parandatud. Kas see lahendab ära ka meie põhimure – auto väljasuremise teema – seda veel ei tea. Sest remondiga koos keerati konditsioneer tuksi. Juhipoolelt tuleb vuhinal külma õhku. Kaassõitja poolelt sama vuhinal kuuma õhku. Meil siin on küll juba jahedamaks läinud ja ööd on juba isegi alla 30 kraadi. Aga siiski on konditsioneer üks ütlemata tarvilik asi. Lubati siis kohe ära parandada. Nii jäi ette võtmata ka plaanis olnud pikem matk mägedesse. See-eest oleme saanud rahuliku koduse nädalavahetuse.

Eile sai põnnile hangitud üks mänguasjade hoidik. Muidu olid kõik asjad ühes suures kastis koos, kust neid keegi enam ei mäletanud võtta. Nüüd on liigi järgi ära sorteeritud ja nähtaval. Kohe tulid igast põnevad asjad meelde, millega ammu mängitud ei olnud. Näiteks kalapüüdmise mäng ja raamatud. Lisaks on põnn usinalt tegelenud talle eile hangitud 30-tükise puslega. Pusled on talle ammu meeldinud, nüüd vaikselt juba käib enda mõistus ja koordinatsioon üle ka, et iseseisvalt toimetada.

Lisaostuna hankisime eile ajutise basseini. Meil mõlgub peas mõte natuke korralikum asi siia hankida, aga on teatud ehitustehnilised aspektid (nagu näiteks mõõdud ja kalded), mis asja keerulisemaks teevad. Seni kuni lahendust nuputame ja majaperemehega kooskõlastame, oleks ikkagi hea kusagil sulistada. Nii siis saigi 2,5 meetrise läbimõõduga asi eile püsti pandud ja kohe ka ära testitud. Täna ka tõsiselt kasutuses olnud juba hommikust peale.

Ja nii siis ongi väga mõnus laupäev olnud. Magatud poole kaheteistkümneni. Laisalt hommikune dush, kohvi ja mahl. Siis kergelt veel viimaseid kolimiskaste tühjendatud ja sätitud. Hämmeldusega vaatan, et natuke veel ja siis ongi juba kõik asjad lahti pakitud. Ehk saab vähema kui kahe kuuga hakkama.

Lapsed on õues gekosid piilumas ja kriitidega joonistamas. Äsja sai kõht just ahjukartulitest täis söödud ja õhtuks on plaanis lambaliha grill – liha juba teist päeva ootab mehe tehtud marinaadis.

Elu nagu maasikas niimoodi.

Sulistajatest vaba hetk kodubasseinis

Sulistajatest vaba hetk kodubasseinis

Tütre poolt seemnest kasvatatud arbuusid. Õitsevad vaikselt. Peab tolmendamise teemat uurima natuke, et vilju ka saaks. Tütrel terve aknalaud erinevaid tärkavaid taimi täis.

Tütre poolt seemnest kasvatatud arbuusid. Õitsevad vaikselt. Peab tolmendamise teemat uurima natuke, et vilju ka saaks. Tütrel terve aknalaud erinevaid tärkavaid taimi täis.

Kriitidega jagus tegutsemist pikalt. Nüüd on sisuliselt kogu õu täis joonistatud ja lapsed ääretult rahul.

Kriitidega jagus tegutsemist pikalt. Nüüd on sisuliselt kogu õu täis joonistatud ja lapsed ääretult rahul.

Roomas Rooma moodi ehk minu sisemine harakas

Meie peamiseks vaba aja sisustamise viisiks oli augustikuu jooksul mööbli hankimine. Nüüd on suurem osa asju olemas – mitte küll veel kaugeltki kõik, aga enam-vähem on juba elu normaalne. Täna isegi panime pliidi paika. Muidu kasutasime kaheraudset ajutist jubinat. Nii see ajutine kui ka pärispliit käivad gaasi pealt. Siin riigis nii kombeks. Kodus ma olen eluaeg elektripliidiga tegelenud, aga pean tunnistama, et siin on gaasipliit täiega meeldima hakanud.

Igatahes see ajutine pliit rändab nüüd õue, sest mees tahab välikööki teha ja õues meile steike küpsetada. Mul ei ole selle vastu midagi, sest häid steigitükke leiab siit poest kergemalt kui Eestist ning mees on siit hankinud spetsiaalse steigitegemise panni ning ma pean tunnistama, et tema steigid on paremad kui need, mis ma siin erinevates söögikohtades saanud olen. Nii et kodune restoran kohe võtta.

Mööbliga oli meil alguses kahetine seis. On ju arusaadav, et oleme siin ajutiselt ning mingi hetk taas Eestisse päriseks tulek. Ja nüüd siis oli vaja majatäis mööblit hankida. Seda ju kohvrisse pagasilimiidi sisse ei mahuta – isegi kui see on Turkis Airline oma 30 kg piiriga. Kaalusimegi siis kahte varianti. Kas osta lihtsalt võimalikult odavad asjad kokku, mida pole hiljem kahju siia jätta, või siis võtta asjalikumaid esemeid ning saata need hiljem konteineriga Eestisse.

Probleemi lahendas meie jaoks ära söögilaud. See oli üks esimesi asju, mille ostsime. St külmkapp oli tegelikult päris esimene (madratsid ja voodipesu ei lähe mööbli arvestusse).

Söögilauaga läks nii, et see vaatas mulle otsa sellelt netisaidilt, kus siin asju ostetakse-müüakse-vahetatakse. Kuna välistööjõudu on siin riigis palju, siis leidub piisavalt ka neid, kes ära kolides oma mööblit maha müüa tahavad. Kanaleid on erinevaid, aga meie kasutame ühte neist kõige enam. Nojah, näiteks oleme me sealt leidnud oma auto… ja oma villa.. ja nüüd siis ka söögilaua ning lisaks lõpuks takkaotsa hiljuti ka diivaniseti. Nii et hea lehekülg on.

Järjejutuga jälle otsa peale saades, siis see laud oli küll üle planeeritud eelarve, aga see-eest oli seda vaadates kohe tehtud otsus, et tuleb konteiner Eestisse meiega kaasa. Sest noh – väga äge laud oli lihtsalt. Müüjaks oli üks saksa perekond, kes on jätkuvalt Muscatis edasi, lihtsalt kolisid teise piirkonda ja naine sai võimaluse “liiga suur” söögilaud maha müüa. Nende sakslastega katsume veel jätkuvalt sidet hoida, sest olid lahedad tegelased. Ja mees nautis võimalust saksa keeles rääkida.

Kuna pilt pidi ütlema rohkem kui tuhat sõna, siis siin peategelane ise ka.

Mõisahärra söögilaud

Mõisahärra söögilaud

 

Olles seega langetanud ära otsuse, et vähemalt üks konteiner tuleb Eestisse kaasa meiega (nojah – ausalt öeldes tuleb tunnistada, et ega meil Eestis sihukest kohta küll veel ei ole, kuhu see laud ära mahuks… hmm, mehe firma kaarhalli võib isegi mahtuda), siis sai kergemalt asuda magamistubade mööblit hankima. Siinsetes poodides ringi käies tekkis minu mööblimaitsesse suur nihe. Varasemalt väga meeldinud põhjamaine, karge, selgete sirgete joontega stiil hakkas kuidagi igav tunduma. Ühesõnaga minu sisemine harakas sai siin täiega tuule tiibadesse. Ja kui me siis pärast päevade ja kilomeetrite kaupa mööblipoodides tuhlamist leidsime pisikese koha, kus pisteti nina alla kataloog laheda Araabiapärase kitshiga, mille hind oli oluliselt odavam kui teistes nähtud kohtades viisakate settide eest küsiti, ja mis lubati mõne päeva jooksul ka kohale tuua… no siis me lihtsalt istusime pikalt ja võtsime asjast viimast. Kvaliteeti eeldatavalt sellise hinna eest väga oodata ei olnud, aga nalja oli see-eest täie raha eest. Suuremad lapsed olid koju jäänud ja lubanud enda eest mööbli ära valida.. noh… said, mis tahtsid. Kui me koju jõudes neile kataloogist valitud settidest pilte näitasime, siis poeg kõigepealt lihtsalt naeris, ja siis mõne minuti pärast küsis murelikult: “Kas päriselt või?”. Tütrel oli kommentaariks valulik “Mispärast?”.

Nüüdseks on nad ära harjunud ja vist isegi meeldib. Kindlalt meeldib tütrele – üheks põhiaspektiks just see, et ega siin väga palju üheinimese voodiga sette ei müüda. Nii et said ka nemad omale 180cm laiused voodid. Ja nüüd tütar ongi rõõmus, et võib magada mispidi iganes soovib.

Aga las siis taaskord pildid räägivad enda eest.

Hajameelsus ruudus

Täna algas hommik ühe pika kliendikohtumisega tavapärasest kontoris eemal. Seal lõpuks asjadega ühele poole saanud ja kliendiga koos ka lõunal käinud, oli kell juba nii palju, et otsustasin kontorisse edasi-tagasi sõitmisele aja kulutamise asemel olulisemalt lähemasse kodukontorisse minna ning lihtsalt perekonna väljasõidule ajada, et mul oleks rahu ja vaikust ja internetti ja saaks tööd teha.

Nii sai ka tehtud. Pere kodust välja pekstud ning maja minu päralt. Ja nüüd, kui suurem kiire ning ametlikud töötunnid läbi ja saab vaikselt hinge tõmbama hakata, tuli mulle meelde, et kihutasin mehe kodust välja meie pulmaaastapäeval, sest tänane just sedasamastki on.

Ühesõnaga meie peret ei ähvarda kuidagi peretülid sellel teemal, et mees tähtpäevi ära unustaks. See tähendab, et tema unustas ka muidugi, aga pole ju võimalik sellest tüli üles keerata, kui ise samasugune udu olen. Ja tänu sellisele hajameelsusele me õnnelikult elamegi…

Konnad koduõues

_MG_3555

 

Mida tuleks sellest välja lugeda, kui kõrberiigis koju jõudes on kaks konna koduõues hüppamas? Kas on see ehk vihje meie laste liigsele õuevooliku kasutamisele (tuleb tunnistada, et tõesti on meie aiavärava ees praktiliselt igapäevaselt suur veeloik, millest naabrid ääretu ettevaatuse ja suure kaarega ümbert mööda sõidavad, sellest ma parem ei räägigi, kuiväga ma ei taha näha meie esimese kuu veearvet)? Igatahes tundub, et meie õu on kuulutatud Muscati kõige vesisemaks alaks ning uueks konnade kaitseterritooriumiks. Lastel muidugi rõõmu kui palju. Väiksem just hakkas ennast kärbsepiitsaga õue asutama, et konni jahtida. Natuke ta küll nördis, kui ma seletasin, et konnadele haiget ei tee, vaid vaatame neid niisama. Aga siis otsustati, et ka niisama vaatamine on täitsa tore meelelahutus.

 

Nii et meil on nüüd oma kodukonnad 🙂

 

Tegelikult hakkame otsast vaikselt seltsielu elama. Saime täna kokku Omaanis elava eestlannaga, kes siin juba kolm aastat olnud ning omaanlasega abielus. Ääretult tore kohtumine oli. Juttu oleks jätkunud veel kauemaks ja kauemaks. Nii et peatselt tuleb vol2 teha.