Tag Archive | Austria

Austrias lumevangis

Esimese nädala olime Austrias all orus. Kuna seal sai esialgselt broneeritud aeg otsa ja uus seltskond oli peale tulemas, siis kolisime uude kohta  seekord üsna üles mägedesse pisikesse külakesse. Vaated on maalilised. Esimene päev oli kõik nii roheline ja roheline. Öösel aga hakkas lund sadama. Sadas terve päeva ja teisegi veel jupikese otsa. Nii et eile me siit kuhugi ei liikunud. Täna saatsin pere ümbruskonna huviväärsusi avastama ning jäin ise lumehangede vahel kükitavasse majja tööd tegema. Ümbruskonna tranformatsiooni saab aga altpoolt vaadata – kõik pildid meie praegusest köögist.

Vaade köögist: Päev 1

Vaade köögist: Päev 1

Vaade köögist: Päev 2

Vaade köögist: Päev 2

Vaade köögist: Päev 3

Vaade köögist: Päev 3

 

Viisa koha pealt on seis sisuliselt sama tark kui varemgi – mehele on viisast ära öeldud ja lisakanalid hetkeks veel tulemust andnud ei ole. Survestamise töö jätkub. Ainus täpsustav info on see, et varasemate lootuste asemel, et mõne päeva jooksul midagi selgub, on juba tekkinud asjaajamiste käigus kogemustel baseeruv oletus, et asi võtab pigem nädalaid. Vanemate laste viisa see-eest peaks  nädala lõpus valmis olema, nii et mure ainult mehes ja nooremas lapses.

Eks me siin siis ootame lõplikku kinnitust vanemate laste viisa osas ning nuputame, et kuidas edasi. Küll kuidagi ikka edasi asjad lähevad – ega nüüd maailm ju seisma jää.

Mäed ja lumi ehk pereviisat oodates

Vaade mäeküljel matkates

Vaade Austria mägedes matkates

Väsinud tütar pärast suusamäe alistamist

Väsinud tütar pärast suusamäe alistamist

 

Et kõik ausalt ära rääkida, siis tuleb ilmselt alustada sellest, et me oleme hetkel Austrias. Nädala oleme juba olnud, siis meil internetti polnud. Nüüd kolisime teise kohta ja siin jagatakse netti ka.

Peamiseks Omaanist eemalviibimise põhjuseks on pereviisa ootamine. Selleks, et viisat saaks taodelda, tuleb ise samal ajal riigist väljas olla. Nii tulimegi lastega ära, et kogu pere jaoks saaks pereviisat taodelda. Ja kui juba niikuinii riigist välja tuli tulla, siis tundusid Austria suusanõlvad üsna toreda kohana, kus ülejäänud perega taas kokku saada. Mees sõitis muu perega Eestist Austriasse. Meie lastega sõitsime lennukiga Münchenisse ja sealt siis juba korjas mees meid peale.

Naljakas on muidugi suusatamas käia, kui orus päike paistab, lilled õitsevad ja inimesed käivad lühikeste käistega ringi. Aga siinne piirkond on tuntud oma kõrgete nõlvade poolest, millest kõrgeim, Hintertux, on aasta läbi suusatamiseks avatud. Nii et jagub lund ja suusanõlvu siia praegusekski. Suusatamisele vahelduseks saab ka allpool nõlvadel matkamas käia. Varasematel aastatel oleme ikka lumisemal ajal siin käinud, ning praegused rohelised nõlvad on endalegi uueks ja väga meeldivaks elamuseks. Ilus on siin ikka küll. Eks kui mingi hetk päris fotokatest kah pildid maha laetud saavad, siis saab midagi asjalikumat ka üles pandud. Siinse postituse klõpsud on tehtud telefoniga.

Esialgne lootusrikas plaan oli piirduda nädalaga. Samas olime valmis ka asjade venimiseks. Ja hea oli, et olime valmis, sest asjad loomulikult venivad. Probleem on nimelt selles, et naisterahva kaudu üldjuhul pereviisasid ei jagata. Oleks ma meesterahvas ja taotleksime me minu naisele ja lastele viisat, siis oleks üsna kindlalt nädalaga asja kätte saanud. Nüüd aga öeldi esimeses ringis abikaasale viisast ära ning tööandja näeb praegu vaeva meie erandjuhtumi läbisurumiseks ministeeriumikontakte kasutades. Sama rada tuli neil läbi teha juba mulle tööviisa saamiseks – samamoodi seetõttu, et ma naisterahvas olen. Nii et kuna see üks kord juba on läbi läinud, siis lootust on, et õnnestub ka seekord. Ja kui ei õnnestu – eks siis mõtleme edasi. Homme-ülehomme peaks midagi selguma.

Seni aga naudime ilusaid vaateid mägises Austrias.