Mida me sööme?

Kodune õhtusöök

Kodune õhtusöök

 

Üks oluline küsimus, mis endal enne siiatulekut oli ja mida meilt palju küsitud on: mida te sööte?

Vastus on see, et sööme üsna sarnaselt nagu Eestiski. Nagu pildilt näha, siis täna näiteks ahjukana kartuli, porgandi ja küüslauguga ning kõrvale tomati-kurgi-lehtsalati salat. Teistel õhtutel teeme pastat hakklihaga või praeliha riisi ja köögivilja seguga või kanafileed aedubadega jne jne. Nii et üsna tavaline. Nii hakkliha kui ka praeliha on siin muidugi veiseliha või lambaliha, mitte sealiha. Nii et natuke võtab mul harjumist, et seda nii teha, et meile selle maitse liiga võõras ei oleks. Vaikselt harjub. Kalasõbrad lapsed kahjuks eriti ei ole, aga erinevaid variante värskest ja külmutatud kalast ja muudest mereandidest on poes meeletult.

Muidugi on põhjalikul järelemõtlemisel mitmeid asju, mida siin poes ei ole. Verivorsti ja hapukapsast näiteks. Ja vorsti ja sinki on siin ka minimaalselt ja seda enamasti Euroopast kalli hinnaga kohale toodud või siis kalkunist. Ma näiteks olen siin teinud kalkunipeekonit lastele – täitsa sõid. Tavaline juustuvalik on oluliselt väiksem kui Eestis, aga delikatessjuuste jällegi jagub. Piimaletist osa on tavariiulitel, mitte külmas, aga samas on külmletist täitsa normaalset piima ka võimalik leida. Pagaritoodete letist suurem osa koosneb erinevatest saiakestest ja pätsikestest, aga samas on saada ka saiast oluliselt tumedamat leivalaadset toodet. Puuvilju ja köögivilju on tõeliselt suur valik. Sinna hulka kuuluvad ka kartulid ja porgandid ja kapsad ja sibulad ja küüslaugud ja suures valikus värsket maitserohelist ja üldse igasugused tuttavad asjad. Lisaks veel suurem hulk veel tundmatuid asju, mida on plaanis vaikselt tundma õppima hakata. Praegu veel käime poes ja imetleme igasugu huvitavaid leide. Puuviljadest on meie praeguseks suureks lemmikuks – üllatus, üllatus – õunad. Pojale meeldib üks roheline hapukam sort ja tütrele punane mahlasem sort. Mina enamasti haaran paar apelsini ja teinekord arbuusi ja vaikselt katsun otsast hakata ka puuviljade osas põnevamaid asju proovimiseks võtma. Mis tuletaski meelde, et peaks külmakapist viimati ostetud mangod välja otsima. Eestis olid need meil üheks lemmikuks, aga üsna harva oli heas seisukorras mangosid leida (ega me väga pühendunult ei otsinud ka muidugi, mees oli peamine, kellel tuli aeg-ajalt pähe neid kaasa haarata).

Teine suur teema on jook. Kraanivett siin väga jooma ei kipu. Teoorias ta muidugi sobib joomiseks, aga juba ainuüksi maitse on üsna kehv ja üldse. Nii et hetkel tassime liitrite kaupa vett poest koju. Õigemini viieliitriste püttide kaupa enamasti. Kodus Eestis oli meil nii hea kraanivesi, et selliste rumalistega seal ei tegelenud.

Lisaks vee tassimisele tassime me suurtes kogustes mahla. Need on meie suured lemmikud siin.

Meie suured lemmikud

Meie suured lemmikud

 

Igaühel on oma lemmik, nii et tülisid stiilis “sina jõid kõik ära ja mina ei saanudki” meil seetõttu ei esine ja poes on mahlaleti ees lihtne, täpselt on teada, mida kaasa haarata ja küsimus on ainult kogustes. Minu suureks lemmikuks on Mango ja alguses testisin ikka mitmete erinevate firmade mahlad läbi. Võitja selgus üsna ülekaalukalt. Paar sama head oli veel, aga nende vahel oli otsustajaks hind. Kaheliitrine potsik meie lemmikmahla maksab siin ca 700 baisat (ehk 0,7 riaali ehk ca 1.4 eurot).

Ma nüüd lähen võtan klaasi mangomahla ja naudin rõdul natukene sumedat õhtumahedust. Hiljuti sai rõdule tool ostetud (matkatool, et saaks väljasõitudele kaasa võtta) ja nüüd on seal hea mõnuleda. Kui kraanade asemel veel tähed ka paistaksid – aga nendest kraanadest tuleb kunagi edaspidi vist natuke rääkida.

Tags: ,

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: