Pangakaardi jahil

Omaani stiilis pangakaart

Omaani stiilis pangakaart

 

Prioriteedid on inimestel erinevad. Kui me satsi töökaaslastega koos jaanuaris oma residendikaardid kätte saime, siis mina tegin kohe samal päeval ära endale kohalikud juhiload. Siin on reegel selline, et turistiviisaga olles võid sõita Eesti lubadega (ametlikult vist ikka rahvusvahelistega, aga Eesti omad käravat kah kenasti), kuid tööviisa saanuna pead need ära vahetama kohalike lubade vastu. Positiivne on see, et eestlased ei pea lubade vahetuseks mingeid eksameid tegema, erinevalt näiteks serblastest (ja teistest euroopa liidu välistest kodakondlastest). Negatiivne on see, et lubade vahetamiseks on vaja residendikaarti, aga tööviisaga sisenemise ja residendikaardi saamise vahele jääb hulk samme, mis parimal juhul võtab mitu päeva – üldiselt aga umbes nädala. Sõltub suuresti sellest, kui usinasti sa erinevaid asutusi külastada jõuad ja kõige rohkem muidugi sellest, kui hea on sinu firma PRO. PRO tähendab “Public Relations Officer”‘i, mis tähendab siin riigis aga midagi hoopis erinevat sellest, mida meie piirkonnas public relationsi all mõeldakse. PRO on igas firmas ääretult oluline isik – tema on see, kes esindab firmat riiklike asutustega asjaajamistel ja peamiselt just tema osavusest (loe: kontaktidest ja tutvustest) sõltub see, kui kiirelt ja sujuvalt ametlikud asjaajamised liiguvad.

Igal juhul tahtsin ma öelda seda, et minu prioriteediks oli võimalikult kiirelt juhiload ära teha, sest jala me siin just ei käinud. Tehtud need said.

Töökaaslased aga, omasid teistsuguseid prioriteete. Nemad tegid üsna kiirelt ära alkoholilitsentsi ning avasid pangakonto. Minu jaoks jälle ei olnud need eriti kiired asjad. Niikuinii oli kokkulepe, et esimese kuu palga saan Eesti pangakontole. Nüüd aga avastasin, et kuidagi äkitselt on uus kuu ligi hiilinud ning lõpuks tuli ennast kokku võtta ja pank üles otsida. Õnneks tahtis  töökaaslane samast pangast uurida, kas ta oma kontole ka internetipanka saaks ja tuli mulle teed juhatama. Ja õnneks asub meie töökohast jalutuskäigu kaugusel just õige panga kontor.

Põhimõtteliselt läks kõik valutult. Kombe kohaselt on neil stardipunktiks infolaud, kuhu siis ütled, mida tegema tulid ja nemad annavad vajalikud blanketid ning vajadusel ka järjekorranumbri. Jooksvalt vajutab ka templeid maksekorraldustele, mida loendamatu arv india meesterahvaid esitavad. Nimelt oli ju hiljuti palgapäev, nii et küllap oli, mida kanda.

Blankettidega on omaette nali – töökaaslased avasid oma pangakonto teises, kaugemas, kontoris ainuüksi seetõttu, et selles lähedamas kontoris ei olnud tol päeval konto avamiseks vajalikke blankette ning seal seetõttu kontot avada ei saanud. Ei kujuta sellist olukorda Eesti pangas küll ette, siin tunduvad sellised asjad normaalsed.

Minu õnneks täna oli seal paras ports neid vajalikke blankette. Õnneks oli see ka inglise keeles (erinevalt näiteks juhilubade vahetuseks vajalikust blanketist, mis oli ainult araabia keeles), nii et oli aru saada, mida täita. Olles kohalike oludega juba tuttav ma väga ei piinanud ennast nende andmetega, mida ma väga täpselt ei teadnud (minu elukoha aadress ja firma aadress) või mida ma ei pidanud vajalikuks neile anda (emaili aadressid, palga suurus jne). Ja nagu kohalikele oludele kohane ei olnud sellest mingit probleemi. Ainus, mida nad vajasid, oli postiindeks ja PO Box number (ma kahjuks ei oska sellele hetkel head eestikeelset vastet anda) – ja nagu mulle kerge rõhuasetusega öeldi, oli neil vaja ükskõik millist kehtivat numbrit (vihje siis selles, et ilmselt oleks ma võinud sinna kirjutada mida tahes, aga vähemalt oleks pidanud kusagil Muscatis selline PO Box ja postiindeks olemas olema). No ma nii nutikas ei olnud, et neid peast välja käia, nii et helistasin töö juurde. Loomulikult oli muidugi täna just selline päev, kus nii mu Omaani numbriga telefon kui ka Eesti numbriga telefon mõlemad korraga tühjaks hakkasid saama, nii et kergelt kriisi tunne tuli korraks peale. Aga õnneks ikka jagus akut piisavalt, et vajalikud numbrid kätte saada (firma kontori omad, mis läksid avaldusse kenasti minu elukoha andmete alla kirja – nii et nüüd teate, et ma magan kontoris laua all vms).

Blankett õnnelikult täidetud, tuli teha seda, mis on Omaanis asjaajamiste juures põhisisuks – ehk siis oodata. See tegevus ka õnnelikult lõpule viidud, sain kena näitsiku jutule. Tema minuga pikka juttu ei ajanud. Natuke klõbistas arvutis ja siis tõi tagaruumist millegi, mis põhimõtteliselt vist kvalifitseerub pangakaardi turvaümbrikuks. No ma pidin suurt vaeva nägema, et naeru tagasi hoida. Tegemist oli nimelt selle ümbrikuga, mis postituse alguses pildiks on. Kenasti kärtsroosa ja lilleline. Mul lipsas peast läbi mõte küsida, et kas nad meestele ka selliseid asju jagavad, aga suutsin ennast tagasi hoida, et asju mitte pidurdama hakata. Veel suurem naer tuli peale muidugi siis, kui ta ümbrikust täpselt sama kärtsroosa ja lillelise pangakaardi välja tõmbas.

Ja nüüd ma olengi uhkelt Bank of Muscati kärtsroosa lillelise pangakaardi õnnelik omanik. Eriti õnnelik seepärast, et viimastel päevadel jälle pole õnnestunud mitmes kohas oma Eesti mastercardiga maksta ja ma ei jõua ära oodata, et saan oma kohalikku visat kasutamata hakata. Siis peaks need ajad selja taha jääma, kus ma poes vaikselt arvutan, et ostusumma kindlasti rahakotis ka sularahas olemas oleks, juhuks kui jälle mu kaart makseaparaadile ei meeldi.

Ahjaa. Kui keegi plaanib siiapoole tulla, siis pangakaartidega saab siin tegelikult kenasti maksta ning ka sularahaautomaate on piisavalt. Visa on siin kõige lemmikum ja kehtib igal pool. Mastercard läheb ka enamikes kohtades läbi. Aga maestrot ei tunnistata siin kusagil. Nii et need viimased võite siia tulemisel vabalt koju jätta.

Tags: , ,

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: